Kordamisküsimused 1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid
Nagu juba mainitud on teadlased arendanud ja loonud mitmeid teste. Seetõttu on tänapäeval kasutusel olevad IQ-testid erinevate hindamissüsteemidega. Põhimõtteliselt saab IQ-teste jagada kahte alagruppi: 1) Klassikaline IQ-test näitab inimese vaimset vanust; 2) Standardtest omaltpoolt vahendab informatsiooni selle kohta, milline on inimese ,,tase või järk" ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga). · A.Binet & T.Simon Stanford-Binet IQ test IQ = Vaimne areng (mantal age) / Kronoloogiline vanus (cronological age) x 100 · N.Bayley mõeldud esimese eluaasta kasutamisele, sisaldab spetsiifilised detaalid, mis võimaldavad last uurida. Jaguneb: vaimne areng, motoorne areng, käitumise alaskaala Bayley Scale of Infant Development DQ (development quotient) vs IQ (intelligence quoient) IQ-testide tulemused
kuuluvad koolimõiste kohaselt kaks osa: esiteks, piisav tagavara mõistustunnetusi, teiseks, nende tunnetuste süstemaatiline seotus või nende ühendus terviku idees. Mis aga puutub filosoofiasse selle ilmamõiste poolest, siis saab filosoofiat nimetada teaduseks meie mõistuse kasutamise kõrgematest maksiimidest, niivõrd kui maksiimi all mõistetakse sisemist valikuprintsiipi erinevate eesmärkide vahel. Kuna filosoofia viimases tähenduses on teadus kogu tunnetuse ja mõistusekasutuse suhestatusest inimmõistuse lõppeesmärgiga, millele kui kõige kõrgemale on allutatud kõik teised eesmärgid ning peavad selles ühinema ühtsuseks. Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine. Filosoofia pole mingi õpetus, vaid teatud
asjadest, mida pole olemaski, andes sellega jumala ees eelise. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia – Tegeleb inimesekäsitlusega tema „mina“ defineerimise kaudu: „Mis see tegelikult on, mille kohta ma ütlen „mina“?“ Kuulsaimad sõnavõtjad on siin Hegel ja Marx. Hegel leiab, et „mina“ taga ei ole mingit tuum „mina“, vaid see on vahenduse erinevate kihtide tulemus, mis konstrueeritakse reflektsioonina suhestatusest teiste 7 objektidega. Marx vaatleb inimese „mina“ kui erinevate ühiskondlike suhete summat ja lõikepunkti, mida saab arendada subjekti surmani välja. Selline ühiskondlik suhestatus leitakse samas olevat ka üksikindiviidi hävituseks. Psühholoogiline antropoloogia – Uuritakse inimest loomust tema sees toimuvate protsesside, tema psüühika kaudu
annaabi.ee 
