korda suurem. Kuna aga tuumajõud mõjub ainult lühikese vahemaa tagant (ainult vahetult kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma koos hoida ning tuum võib laguneda. Nii prootonid, kui neutronid on fermionid, mistõttu nad nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip kaks sama tüüpi fermioni ei saa samas ruumiosas olla samas kvantolekus. Seetõttu peab iga järgmine tuuma lisanduv prooton või neutron olema võrreldes oma "suguvendadega" erinevas olekus, mis on määratud tuuma kvantarvudega. Neid olekuid nimetakse ka tuumaorbitaalideks. Kuna prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist läbi Pauli keeluprintsiibi ei mõjuta. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Kuna prootonite arv tuumas määrab ühtlasi ka aatomi elektronide arvu tema elektronkattes (ioniseerimata aatomis), siis erineva prootonite arvuga aatomitel on seetõttu erinevad
Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega. Küll aga on paljude kolleegide-ökoloogide katsed näidanud, et GM-taimede sobivus väheneb, võrreldes sama sordi mittetransgeensete suguvendadega. Seevastu on küllalt näiteid, kus kultuurtaimest pärit võõras geen on ristumise käigus sattunud mõnda naabruses kasvavasse metsikusse populatsiooni. See pole üllatav: ammu on teada tõsiasi, et kultuurtaimed ristuvad metsikute sugulastega ning kannavad sinna üle oma aastatuhandete jooksul akumuleerunud "kasulikke" geene. Kuid nagu öeldud, ei piisa ilmselt ka ühest-kahest
Mis puutub morfoloogilistesse iseärasustesse, siis need avaldavad ellujäämisele mõju üsna laias diapasoonis. Nii on näiteks uurimistega kindlaks tehtud, et 1 sentimeetri paksune naha alune rasvakiht vähendab soojusvahetuse kiirust 2,7 korda. Mida väiksem on inimese kaal, seda suurem on soojusvahetus ühe kaaluühiku kohta (niinimetatud keha pindala seadus). Sellega seletub ka arktiliste mereloomade suurem kasv võrreldes oma troopiliste suguvendadega. Suurekasvuline ja turske inimene peab ülejahtumisele kauem vastu kui kõhna ja väike. Naha külmaretseptorite asetus ja tundlikkus võib tingida külmasoki tekkimise vette sattumise esimestel minutitel või kutsuda esile hingamishäireid. Teatud jahtumisstaadiumil negatiivse soojabilansi korral lülitab organism sisse oma vahendi kehatemperatuuri püsivana hoidmiseks külmavärina. Värin on terve organismi normaalne
annaabi.ee 
