paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti mageveekogudes (järvedes, sootides), kus moodustavad tihedaid puhmastikke. Sugutut paljunemist zoospooride abil ei esine. Vegetatiivne paljunemine toimub risoidide või talluse teistel osadel tekkivate sigipungade või talluse tükkide abil. Sugulise paljunemise elundid – oogoonid ja anteriidid – on paljurakulised. Mändvetikad on kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad. Mändvetika (Chara) talluse pikkus võib ulatuda mitmekümne senitimeetrini. Ta koosneb sõlmedest ja sõlmevahedest; sõlmedest harunevad külgharud
Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti mageveekogudes (järvedes, sootides), kus moodustavad tihedaid puhmastikke. Sugutut paljunemist zoospooride abil ei esine. Vegetatiivne 13 paljunemine toimub risoidide või talluse teistel osadel tekkivate sigipungade või talluse tükkide abil. Sugulise paljunemise elundid oogoonid ja anteriidid on paljurakulised. Mändvetikad on kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad. Mändvetika (Chara) talluse pikkus võib ulatuda mitmekümne senitimeetrini. Ta
Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti mageveekogudes (järvedes, sootides), kus moodustavad tihedaid puhmastikke. Sugutut paljunemist zoospooride abil ei esine. Vegetatiivne paljunemine toimub risoidide või talluse teistel osadel tekkivate sigipungade või talluse tükkide abil. Sugulise paljunemise elundid oogoonid ja anteriidid on paljurakulised. Mändvetikad on kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad. Mändvetika (Chara) talluse pikkus võib ulatuda mitmekümne senitimeetrini. Ta koosneb sõlmedest ja sõlmevahedest; sõlmedest harunevad külgharud. Peatelg
annaabi.ee 
