C. Tagakeha Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on tugevasti muutunud ja täidavad erilisi ülesandeid sääskede suguelus. Kaks viimast moodustavad sigitid. Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja sääsklaste süstemaatikas väga tähtsal kohal. Hüpopüügi kõige suuremaks osaks on valvid (tangjad moodustised emaslooma kinnihoidmiseks sugutamise ajal.) (Remm, 1954). Kaheksa esimest lüli koosnevad igaüks aga kahest plaadist, mis painduvad pehme kelme abil (Remm, 1954). 3. Bioloogia Sääsed on täismoondega putukad, kes oma arenguteel läbivad 4 järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Munad munetakse otse vette. Esimesel juhul arenevad munadest mõne päeva või mõne nädala möödudes vastsed, aga see oleneb nii vee temperatuurist ja ka munade individuaalsusest (Remm, 1954). 3.1 Vastne
teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugutamise all peetakse silmas hingejõu edasiandmist. Väljaheidete puhul on oluline olnud selle suund jms, et need ei satuks kellegi halva mõjusfääri. Loomade ja olendite vere joomine toimus ka hingejõu omandamise eesmärgil. Ohverdamisel lastud verega loovutati tema hing, seega võis liha ise ära süüa. Sülg on elujõu asupaik, tööle asudes süljatakse pihku, et siirdada jõud kätesse; sama lugu higiga. Küünte ja hammaste sattumine vaenulike jõudude kätte seab omaniku hädaohtu.
annaabi.ee 
