Selle käigus hariti aastaks 1954 ülesse vähemalt 15 miljonit hektarit maad Kasahstanis. Tänu uudismaadeprogrammile oli 1958. aasta viljasaak 30 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. 1958. aastal suurenes lihatoodang vaid viis protsenti. Larionov lubas 1959. aastaks suurendada lihatoodangut kolme kordselt Rjazani oblastis. Peaaegu kõik kariloomad tapeti, isegi lüpsilehmad ja sugupullid ning individuaalpõllupidajate lehmad ja sead. Loomi osteti kokku ka teistest oblastitest. Lõppkokkuvõttes andis Rjazani oblast riigile 30 000 tonni liha, kuigi lubatud oli 180 000 tonni. Kui tõde jõudis päevavalgele, lasi Larionov ennast maha. 19591960 lihatoodang ei suurenenud ja uudismaaprogramm ei tasunud ennast ära
27. Lihaveiste pidamine. Lihaveised peetakse aastaringselt väljas või talvel laudas sügavallapanul, jalutuskoplis käimise võimalusega. Lihaveised taluvad hästi külma (kuni -20C) kuid laudas tuleb vältida liigniiskust ja tuuletõmmet. Puhkeala sügavallapanul 7kg põhku/ päevas. Eestis on kohandatud piimakarja lautu, samuti on kasutusel küünid ja varjualused. Uusehitisi on vähe. Rühmad: lehmad+ vasikad+ tiined lehmikud, lehmikud, nuumpullikud ja sugupullid. Sulus kuini 20 veist. Suvine pidamine. Maksimaalselt 6-7 kuud ( maist oktoobrini). Looduslikku karjamaad vajatakse 1ha loomühiku kohta, kultuurkarjamaad poole vähem. Lehmikud ja pullikud eraldi karjamaadel. Lisasööta vajava vasikad, sügisel ka teised. 28. Udara kuju ja sobivus masinlüpsiks · Udara väliskuju on seotud lehma jõudluse, tervise ja sobivusega masinlüpsiks ning selle visuaalset hindamist kasutatakse tõuaretuse ühe kriteeriumina
annaabi.ee 
