algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne).
ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad • Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) • Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) • Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) • Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Antropoloogia panused ajaloouurimisse • Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada “ajaloolaste küsimustikku”. • Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn.