mehed. Klannide puhul oluline sotsiaalsed üksused, oluline on see, kuidas käsitletakse sugulussidemeid. Suguluse arvestamiseks peab olema mingi süsteem. Põhiline sotsiaalne üksus on põlvnemisgrupp, tunnistavad ühiseid esivanemaid. Klannid on heksogaamsed grupid – peab abielluma kellegagi, kes kuulub mingisse teise klanni. Oluline on ka see, kes on esivanem, kaks varianti: 1)esinevanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud, klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle esivanemaga, see on reaalne sugulus. Oluline on see, et see genealoogia, mida nad ette kannavad on reaalne. Kuni 5 põlvkonda mäletatakse hästi, siis hakatakse juba sassi ajama. Kaugemaid esinevanemaid enam ei mäletata 2)Inimesed usuvad, et neil on ühine esivanem ja selleks on mõni loom või lind või nt jäämägi. Kaks põhilist põlvnemise arvestamisviisi: isapoolne ja emapoolne. Kas inimesed arvestatakse automaatselt ema või isa klanni. Mees ja naine peavad olema
liikmed tunnustavad ühiseid esivanemaid kõik ühsiesivanema järeltulijad kuuluvad klanni ja moodustavad põlvnemisgrupi, kõik on sugulased, moodustavad poliitilise üksuse, inimesed on klanni liikmed kogu elu sünnivad sellesse. On üldjuhul eksogaamsed rühmad. Peavad abielluma kellegagi, kes kuulub teise klanni. Oluline on esivanema küsimus. Kaks võimalust: 1. esivanemaks on keegi reaalne isik, kes on kunagi elanud ja klanni liikmed oskavad seletada, millises sugulussidemes nad on selle konkreetse esivanemaga selline reaalne sugulus. Suuline pärimus. See seletamine legitimeerib kuuluvuse klanni. Võib juhtuda nii, et nad ka eksivad selle seletamisega, samas ei ole kindel, et nad 100% täppi panevad. Oluline on see, et nad ise usuvad sellese geneoloogiasse. Vahel on võimalik ka uurijatel kontrollida, tegelikke andmeid nt on dokumendid, mille abil on tõestatud, et kuni viis põlve mäletatakse korrektselt, kuid pärast seda hakatakse sassi ajama