Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust. Olukord Eestis Haruldane liik Eestis. Arvukus on vähenev. Lendoravat on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse. Olukord Euroopas Kogu Euroopas arvukus väheneb. Kuulub kaitsvate liikide hulka.
Suurimaks levikutõkkeks on lagedad alad, sealhulgas lageraielangid ja noorendikud. Iga aasta raiutakse vanemaid metsi 10 maha ning alles jäänud osad jäävad väiksemaks ja eraldatuks teineteisest. Just vanade haabadega metsad sobivad lendoravale pesapaikadeks ning nende maharaiumisel suureneb isoleeritust veelgi. Isendid, kes jäävad isolatsiooni ohustavad haigused ning viljakuse langus sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel
Suurimaks levikutõkkeks on lagedad alad, sealhulgas lageraielangid ja noorendikud. Iga aasta raiutakse vanemaid metsi 10 maha ning alles jäänud osad jäävad väiksemaks ja eraldatuks teineteisest. Just vanade haabadega metsad sobivad lendoravale pesapaikadeks ning nende maharaiumisel suureneb isoleeritust veelgi. Isendid, kes jäävad isolatsiooni ohustavad haigused ning viljakuse langus sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel
annaabi.ee 
