Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1
Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1
- Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. 17 - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding
Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1
Sirprakuline aneemia). Kui alleel on väga haruldane, siis looduslik valik mõjuatb selle levikut vaid vähesel määral. Samal ajal mutatsioonid toimuvad ikka ja tekivad uued harvad alleeli variandid. Alleelide sagedused ei muutu vaid LV toimel: 1. Assortatiivne ristumine: Indiviidid ei ristu juhuslikult, aga eelistavad kindlaid fenotüüpe, see muudab alleelide sagedusi. Assortatiivne ristumine võib olla nii positiivne kui negatiivne 2. Inbriiding: Sugulusristumine. Väikestes populatsioonides ei pea isegi eelistusi olema, lihtsalt paratamatus. Toimib alleelide sagedusele juhuslikult sarnaselt geeni triivile, kus heterosügootsus väheneb ja homosügootsus suureneb. Kõige äärmuslikum näide on iseviljastumine taimedel. Jõud, mis suunavad evolutsiooniprotsessi (kokkuvõte): Mutatsioonid - Esinevad madala sagedusega, põhjustavad väikeseid muutuseid ja suurendavad pärilikku varieerumist; tasakaalustatakse LV ja geenitriiviga.
- suunitletud isendite väljaränne populatsioonist. - Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb
annaabi.ee 
