oli muinasaja lõpuks 45. Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks. Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Kuid viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et ühiskond kihistus juba alates pronksiajast. Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orje, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud. Naabritest olid head suhted sugulusrahvaste soomlastega, liivlastega ja karjalastega. Tülisid tuli ette lõuna pool elavate latgalitega. Eestis käisid rüüsteretkedel leedulased. Viikingiretkede lõppedes korraldasid eestlased ise Läänemerel sõjaretki. Vastastikuseid sõjakäike korraldati ka idas asunud venelastele.
Pilet 24 Eesti kirjandus -ja kultuuri elu 20.saj I poolel. Oluliseks pöördeks nii poliitiliselt kui kultuuriliselt 1920, Tartu rahu Vm tunnistab Eesti iseseisvust. 1921 Eesti Rahvasteliitu (ÜRO). Riigikord on toll ajal parlamentaarne vabariik (pr sama). Erakondi oli palju, olulisemad: Põllumeeste Kogud, Eesti Töö Erakond. Mõjutasid tugevalt ka kirjanduslikul tasandil. 20-ndatel kujuneb oluliseks hõimuliikumine tih seosed sugulusrahvaste kult, oma kult nendeni jõuda, eriti Soome, ungari ol rahvusliku kult kontseptsioon seda edendada,s est verivärske nähtus, see oli habras, tuli hoida. Kirjanduses on trükivabadus suur, tsensuur on peaaegu olematu. Seoses sellega tekib 20- ndatel uus nähtus ajaluule näol kriitiliselt lahatakse antud ajastu ühiskondlikke probleeme N: sõja- ja tõusiklikkuse kriitika. Zanritest domineerivad lühiproosa, luule; näidend ja romaan on tagaplaanil.
annaabi.ee 
