Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus
valitakse liinijätkajaks. Liini jätkajaid valitakse analoogiliselt ka järgmises põlvkonnas. Liinijätkajatega paaritatakse teistesse liinidesse kuuluvate emasloomadega ja tehakse võimalikult ühtlikku paaridevalikut. Suguluspaaritus selles etapis ei ole vajalik. 3. kolmandal etapil valitakse liinialustaja III ja IV põlvkonna järglasi liini jätkajateks samuti järglaste hindamise alusel, kuid nendega paaritatakse mõõduka suguluspaarituse astmetel III-IV ja IV-IV sama liini emasloomadega (pojapoegade ja pojapojapoegade tütreid). Nii säilitatakse liinialustaja mõju järglastele. Veisekasvatuses on igal liinil liinialustaja nimi. 5.1.1.1. Liinide ühendamine. Kõige levinum aretusmeetod. Ühendatakse omavahel sama tõugu, kuid eri liinidesse kuuluvaid loomi. Enamasti on sel juhul tegemist heterogeense paaridevalikuga, sest ühendatakse erisuguste omadustega loomi. Liinide ühendamist tehakse kolmel eesmärgil:
Möödalaskmised Lihaveisekasvatusega alustamisel ei tutvuta enne mõne teise farmiga, et sealt kogemusi omandada; Ei kasutata emasloomade paaritamiseks puhtatõulist sugupulli; ristandpullidel on jõudlusnäitajad tagasihoidlikumad; Lihaveiseid on ostetud liiga palju, neile ei jätku sööta ja juurdekasv tagasihoidlik; Igal aastal kasutatakse uut tõugu pulli, teadmata, mida sellega saavutada tahetakse; Vasikaid ei võõrutata õigeaegselt- tekib suguluspaarituse oht; Ei grupeerita vanuserühmade järgi, mis põhjustab söötade ebaratsionaalse kasutamise; Poegimisi ei jälgita Sugupulli koormust mõjutavad tegurid Paaritamisele kuuluv lehmade ja mullikate hulk; Planeeritav vasikate sünniperiood; Sugupulli tõug, vanus, toitumus, tervis; Aastaaeg; Ümberindlevate emasloomade arv; Pulli koormus paaritusperioodil (kuni 60 päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades