priviligeeritud juurdepääsu pole - ongi rank society. Põllumajanduse ühiskonnas. Big-mani ühiskonnas sarnane. Toodetakse lisaväärtust, seega tarbimist rohkem ja selle pärast konkurents, et kes selle oma kätte saab. Sõjad ja konfliktid. Baasressursidele võrdne juurdepääs st maale. Tema järgi hõimu kui institutsiooni polnud. Elanikonna kasvu surve lõhub või arendab rankist edasi. Maa muutub väärtuslikumaks, omandi selgem piiritlemine(ei ole tavaliselt eraomandid vaid sugulusliinide omand) ja konkurents omandile ja sellele juurdepääsu pärast. Kujuneb sugulusliinide vahel erinevus majandusliku omandi alusel. Kellel rohkem ressurssi, see on vingem. Kujuneb seega kihistunud ühiskkond. Kihistumus võimaldab hakata neil, kellel on juurdepääs ressursile/võimule ekspluateerima, neid kel seda pole. See tekitab suured pinged ja sugulusel põhinev ühiskond sellega hakkama ei saa ja toob kaasa riigi tekke
Püüab haarata tähendusrikaste süsteemide (nt müüdid sugulussüsteem) üldisi omadusi. Sellised süsteemid koosnevad elementidest need elemendid on pigem 'suhted'. Nt. sugulussüsteem koosneb suhetest. Olulised on kommunikatsioonivormid. Kommunikatsioon opereerib kolmel tasandil: Naistevahetus Kaupade ja teenuste vahetus Sõnumite kommunikatsioon/vahetus Elementaarsed sugulusstruktuurid (1949) - Struktuurfunktsionalismi reputatsioon põhines segmentaarsete sugulusliinide analüüsil ehk põlvnemise uurimisel. Rõhutas lineaarseid sugulussuhteid. Levi-Strauss: sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem. Esmaseks suhteks polnud mitte veresugulussuhe lapse ja tema vanema vahel, vaid sotsiaalselt konstrueeritud suhe mehe ja naise / abikaasade vahel. Abielu on bioloogilise suguluse määramatuspunkt. Abikaasa valik on teatav avaus, mille kaudu kultuur imbub sugulusse, muutes hõimuühiskonna bioloogiast kultuuriks
annaabi.ee 
