tingimused on avalikud. Juurdepääsupiiranguga arhivaalidele võimaldatakse juurdepääs vaid juurdepääsuõigust omavale isikule isikut tõendava dokumendi alusel ja allkirja vastu. Kaalutlemine: Kui juurdepääsupiiranguga arhivaalile juurdepääsu taotleval isikul ei ole seadusest tulenevat õigust konkreetset arhivaali näha, st. see ei ole ametikohustuste täitmiseks vajalik, arhivaal ei sisalda andmeid tema kohta ja ta ei ole piisavalt lähedases sugulusastmes, vaetakse võimalikku avalikku kasu ja eraisikule või avalikkusele (kui tegu on asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud andmetele juurdepääsupiiranguga) tehtavat võimalikku kahju. Eesti seadused ei näe otseselt ette juurdepääsupiiranguga teabele juurdepääsu võimaldamist teadus- või muuks uurimistööks ega ka keela seda. Kaalutlemist ei rakendata eraarhivaalidele: juurdepääsu võimaldab vaid üleandja kirjalik luba. 1980-90
osalenud. Eestimaa rüütelkonna ühinemine esimest korda kokkuleppeliselt 1259. aastal, kui vasallid pöörduvad oma käskija poole ja kasutavad mõistet communitas. Järgnevatel sajanditel hakkab kogunema Maanõukogu. Eestimaa rüütelkond oma diplomaatilistes võitlustes saavutas mitmeid olulisi dokumente (võite). Üks olulisematest 1397. aastast pärit Konrad von Jungingeni armukiri (Saksa ordu kõrgmeister). Annab Harju-Viru rüütelkonnale õiguse viies sugulusastmes pärida oma kinnisvara. Varem oli õigus pärida ainult meesliinis, nüüd ka naisliinis kuni viienda astme sugulasteni. Eestimaa rüütelkond hakkab läbi aegade sellele tuginema, väga tähtis osa kuni 20. sajandi alguseni (pärast Vabadussõda toimub maareform). Tähtsaks dokumendiks ka 1584.(?) aasta otsus, kus Harju-Viru rüütelkond laienes (haaras enda alla ka Läänemaa ja Järvamaa). Nüüdsest Eestimaa rüütelkond nimeks.
annaabi.ee 
