Kui noored tahavad osta endale korterit, nad peavad palju töötama. Hea kui vanemad on rikkad ja nad saavad osta korterit oma lastele. Mis minusse puutub on see, et minu vanemad on tavalised ja neil pole miljoneid. Kui ma tahan endale korterit osta ja oma peret luua, ma pean minema töötama. Et oma peret ehitada, ma pean oma karjääri looma, sellepärast et mees peab kindlustama oma peret, kaitsma oma naist ja lapsi. Pangad pakuvad laenu ja sel viisil noored saavad osta korterit, et elada sugulasteta. Aga laenu me peame tagastama, seega me peame jälle töötama ja oma karjääri looma. Kui sul pole tööd, ei ole kindlat sissetulekut ja pole kindlust tulevikus, siis kuidas sa saad peret kindlustada? Abielu on suur vastutus ja samal ajal on see raske töö. Inimesed peavad olema valmis pere loomiseks, sellepärast inimesed kohtuvad ja mõistavad, et see on tõeline armastus ja nad tõsiselt armastavad teineteist. Siis nad tulevad toime igasuguste probleemidega ja raskustega
konservatiivsem. Euroopas oli varade ühisus - suuremad õigused; Eestis tekkisid sellised õigused alles pärast reformatsioone, kui pöörduti tagasi algsete õiguse lätete juurde. 5.3. Vanemate ja laste suhted 5.3.1. Seadusjärgsed lapsed - 1. olid oma vanemate pärijteks. 2. vanemad pidid seadusjärgsete laste eest hoolitsema kuni nad said täisealisteks ( naiste eest siis kauem ) 5.3.1. Vanemate õigused laste üle - 1. kui keegi sureb ilma sugulasteta ja ei määra oma lastele eestkostjat, siis on see õigus linnal. 2. vanematel olid laste üle õigused, nad olid nende eestkostjateks. Mehed sai täisealiseks 18 aastaselt ja naised 12 aastaselt, aga naiste puhul oli see, et nad olid täieõiguslikud ikka oma eestkostja kaudu, muidu ei olnud neil voli oma varanduse üle. Tütarlapsed jäid eestkoste alusteks abiellumiseni. 3. lapsed olid kõik omavahel võrdsed. 6. Pärimisõiguse normid Lüübeki õiguses 6
• Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras, Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd • Jaapani k — 120 milj in • Korea k — 60 milj in • Baski k —1 milj in • Ainu k — Hokkaido saarel • Zuni k — indiaanlased 30 Peatükk 6 Kultuurökoloogia 6.1 Kultuur ja keskkond Kultuuriökoloogiaks nimetatakse etnoloogia haru, mis tegeleb inimkultuuride ja nen- de elukeskkondade vaheliste suhete uurimisega.
annaabi.ee 
