Tegemist on patsiendi soovil ravi mittealustamise või ravi lõpetamisega. Patsiendi motiivid võivad siin olla erinevad: vältida edasist piinlemist, mitte lükata edasi seda, mis nagunii varsti tuleb vms. Sellise soovi avaldamise õigus on ainult patsiendil ning seejuures on vaja arvestada vastavaid tingimusi: · patsient on teadvusel, · tal on piisavalt teavet oma tervisliku seisukorra kohta, · puudub igasugune väline, ka sugulastepoolne surve. [1] 4. Eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. Aktiivset eutanaasiat ei saa seadustada, sest mitte ühelegi inimesele ei saa panna kohustust kas kaasa aidata või assisteerida teise inimese siit ilmast lahkumistele. Kui keegi seda teeb, on see absoluutselt vabatahtlik valik. Maailma Arstide Organisatsioon (World Medical Association), kel on 1987
PASIIVNE EUTANAASIA 1) Soovimatu passiivne eutanaasia. Tegemist on patsiendi soovil ravi mittealustamise või ravi lõpetamisega. Patsiendi motiivid võivad siin olla erinevad: vältida edasist piinlemist, mitte lükata edasi seda, mis nagunii varsti tuleb vms. Sellise soovi avaldamise õigus on ainult patsiendil ning seejuures on vaja arvestada vastavaid tingimusi: 4 patsient on teadvusel, 5 tal on piisavalt teavet oma tervisliku seisukorra kohta, 6 puudub igasugune väline, ka sugulastepoolne surve. Antud otsuse vormistamisel võivad kõne alla tulla teatud lisanõuded, näiteks, kas vormistada nõusolek kirjalikult, on vaja tunnistajate juuresolek jne. Tegemist on tüüpilise passiivse eutanaasiaga, kus puudub igasugune tegu surma esilekutsumiseks või isegi selle lähendamiseks, vaid lihtsalt loobutakse surma edasilükkamisest. 2) Soovimatu passiivne eutanaasia. Siin on tegemist kahe juriidiliselt erineva variandiga. Esiteks, arst laseb patsiendil surra, ilma, et ta teaks tema