..............................10 Kokkuvõtte.........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Sissejuhatus Kas sa teadsid, et Eestil on 20 sugulasrahvast? Aga seda, et Eesti keele kohta on esimesed kirjalikud ülestähendused alles 13. Sajandist? Selles rehveraadis ma räägingi Eesti sugulasrahvastest, Eesti kirjakeele sünnist ja selle välja kujunemisest. 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine Eesti kirjakeele nagu iga teisegi kirjakeele kujunemine ja arenemine on lõpmatu protsess, sest maailm ja keel on pidevas muutumises. Kirjakeele valdamine on igale inimesele väga oluline, sest tänu arenenud kirjakeelele saavad kõik eesti keel kõnelevad inimesed ladusalt suhelda. Ühtne ja korrastatud kirjakeel tagab ühiskonna kui terviku eduka toimimise. 1
Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne).
annaabi.ee 
