Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel eestlastel valik: kas põgeneda oma kodumaalt Soome või Rootsi kaudu Euroopasse ja mujale maailma või jääda paigale ning oodata ja vaadata mis edasi saab. Paljud valisid esimese versiooni, kuid valdav enamus jäi siiski paigale. Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14. juunil massiküüditamisega.
.........................................10 2.6 Isurid ........................................................................................................10 Kokkuvõtte.........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Sissejuhatus Kas sa teadsid, et Eestil on 20 sugulasrahvast? Aga seda, et Eesti keele kohta on esimesed kirjalikud ülestähendused alles 13. Sajandist? Selles rehveraadis ma räägingi Eesti sugulasrahvastest, Eesti kirjakeele sünnist ja selle välja kujunemisest. 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine Eesti kirjakeele nagu iga teisegi kirjakeele kujunemine ja arenemine on lõpmatu protsess, sest maailm ja keel on pidevas muutumises. Kirjakeele valdamine on igale