tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus võisid tekkida emakülad Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG Eestis loetakse mesoliitikumi piiriks keraamika kasutuselevõttu. Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga
abielust kui ka adopteeritud. • Mittetäielik pere on lesk koos oma lastega. • Struktuurselt eristatakse peresid nende liikmete omavaheliste seoste järgi: • Üksikud, kus pere koosneb ühest inimesest (taluperede sees oli väga harva). • Kooselu rühmad/leibkonnad moodustasid vendade ja õdede pered. • Lihtpere moodustas- mees, naine, lapsed • Laienenud pere- peale lihtpere kuulub mõni sugulane. • Liitpere- mitu sugulasperekonda elab koos. • Kuhu peale peremehe kuuluvad ka poegade pered. • Kuni 19.sajandi keskpaigani, millal toimus linnastumine/industrialiseerumine olid Eestis põhiliselt liitpered ehk siis suurpered. • Liitperedes nimetati liikmeid pererahvaks. • Taluperedesse kuulusid ka sulased aga neid ei nimetatud pererahvaks. • Perede suurusel olid kindlald põhjused: • pere kui tootmis üksus, talupidamisega saadi perele vajalikud toiduained,
annaabi.ee 
