,,Noorele araablasele" ja ,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees vanad inglise meistrid oma virtuooslikkusega materjalide ja faktuuride edasiandmises. ,,Monika" haarab meid kõigi komponentide tasakaalus ja väljendusrikkas tervikluses. Väike modell on oma täiskasvanulikus tõsiduses sugulaslik järgmisel aastal Viljandimaal jäädvustatud ,,Virvega". Viibides 1943. aasta suvel Viljandi lähedal Uusna mõisas lõi Viiralt ,,Viljandi maastiku" (1942, kuivnõel), mille tormidest räsitud võimas tamm mõjub Eesti sümbolina, kuigi temas võib näha avaramat, mitte nii konkreetset tähendust. 1944. aasta aprillis sõitis Viiralt Viini, kus juunis-juulis toimus tema personaalnäitus sealse Kunstihoones Kujutavate Kunstnike Seltsi korraldusel. 60 teosest koosnev näitus võeti hästi vastu
nende kuulumine mingisugusesse rahvusesse ühendab neid suuremal määral, kui teiste inimestega, kellega neil võivad olla väga konkreetsed ühised huvid. Väidab seda just massikommunikatsiooni tekke ja leviku kontekstis. Tema väited kehtivad nendel territooriumidel, mida ta uurinud on (kagu-aasia) rohkem kui mujal. Põhimõtteliselt kujutletud ideede seadmine identiteedi põhiliseks aluseks ei ole tingimata mõistlik, kui see teisi konkreetseid identiteediallikaid summutama hakkab. Sugulaslik väide Andersonile -> briti ajaloolane Eric Hobsbawm ,,Leiutatud traditsioonid" Konkreetselt analüüsib selliseid oma osalejate poolt pikaajaliseks ja iidseks peetuid praktikaid ja näitab, et tegelikult võib nende ajalugu olla väga lühike osalejate enda teadmata. Tegemist võib olla väga lühikeste traditsioonidega, kuid need suudavad sellegipoolest tugevat identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne