5) gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised elektrolüütide lisamine, elektroforees6) emulgaatori asendamine mass m: m= - sD * dc/dx *t Difusioonikoefitsient D väljendab ülekanne. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator.Inimorganism arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses onAgNO3 liig), siis AgI pind saab omastada rasvu, mis on emulgeeritud olekus. Sellisteks kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks
Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. : tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses onAgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag + ioonid on siispotentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO 3-anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag + lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb,
Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki adsorptsioon. Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. 3. Adsorbeerunud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Elektrilised omadused Elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid).Seda tekkinud laengut hakkavad kompenseerima ioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kolloidosakest dispersioonivedelikus võib vaadelda kui polariseeritavat elektroodi. Esmalt adsorbeerus
Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses on AgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag+ ioonid on siis potentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO3- anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag+ lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side
annaabi.ee 
