Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine toimub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. 2)Transkriptsioon RNA süntees toimub rakutuumas.
valik (N: eksperiment mardikatega). Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo., isastel 1 emased XX , isased X0. Munaraku viljastamisel mood. sügoot sisaldab kas 1 või 2 X kromo. kas isane v emane. Paljudel teistel, ka inimesel mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, tootes võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel viljastamisel väike eelis XY:XX suhe 1,3:1. XY embrüod võrreldes XX embrüotega vähem
annaabi.ee 
