Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel. Pole enam isiksustatud nii nagu varem. Religioonikäsitlusest hakkab isiksustatud jumala mudel kaduma. Eetika on midagi, mis teadusega reguleeritav pole, kuid mida religioon saab kujundada. Ettekujutus, et kui religiooni poleks, puuduksid ka moraal ja eetika, on antropoloogiliselt vale. Tegelikult see et oma sugukonnaliikmeid ei tohi tappa (ilma kohtupidamiseta) ulatub juba ammustesse aegadesse, selles on midagi bioloogilist. Eetika on vanem kui metafüüsika või religioon. Tylor sai ka sellest mingil määral aru. Ei väitnud kunagi seda, et primitiivsetel ühiskondadel pole eetikat. Allegooria, metafoor Müüte tuleb Tylori järgi võtta sõna-sõnalt. Müüt pole mingisugune metafoor, mõistulugu, allegooria. Tylor läheb sellega tugevasti teoloogilise ja antiikse traditsiooni vastu. Echemeros (sündis 300 eKr
rahvaste aristokraatia, kelle hulgast määrati tavaliselt provintside alamvalitsejad. Alamkiht oli jaotatud riiklikult reglementeeritud sugukondadeks ehk aylle. Neil oli ühisvara, eraomandust kui sellist polnud. Maavaldused olid jagatud nö perekonnamaadeks (millest perekond end toitis), mida jagati perioodiliselt ümber, teine osa jagunes nö riigimaaks ja selleks, millest peeti ülal hooldamist vajavaid sugukonnaliikmeid. Kõigile kehtis töökohustus, mille üle pidasid arvet nn giputundjaid. Abielu oli riigis kohustuslik (meestel 25. eluaastaks, naistel 18. eluaastaks). Kui ise ei abiellunud, siis pandi paari. Olid ka sõltlased, kes töötasid teiste juures ning massiküüditamise käigus ühest impeeriumi otsast teise asustatud aylled, kes olid samuti teatud sõltuvas seisuses. Sõjavägi oli tõhus, oli sõjaväekohustus. Relvastus oli heal tasemel (kuigi valdavalt mitte metallist).
annaabi.ee 
