viljasaagi üle ja on maa alla maetud surnute valitsejad. Taevased jumalad on taevakehade liikumise valitsejad. Preestitel oli võime jumalaid sundida, jumal monopoliseerib omakorda kontrolli palve tõhususe üle ja kogu religioosse tegevuse keskme üle, sellega saab ta ülimaks jumalaks. Iga kollektiivse tegevuse jaoks on oma jumal, kes annab tagatise. Kus iganes tekib inimkogum või toimub sotsialiseerumine vajatakse omaette jumalat. Eelkõige kehtib see perekondlike ja sugukondlikke ühenduste kohta. Tähtsus mida perekonna- või sugukonnapea otsustas on erinev ja sõltub perekonna struktuurist ja praktilisest tähendusest. Poliitiliste või usuliste ühenduste jumalad võivad preestrite võimu toel kodukultuse ja perekonnapea kõrvale tõrjuda või hävitada. Seal kus nende võim ja tähtsus püsib, kujutab kodukultus erakordselt ranget personaalset sidet, mis liidab perekonna ja sugukonna tihedalt, mõjutab perekondlike ühenduste sisemisi majandussuhteid
kahesõnalise ümberütlemisega. Nt. Sütevaka - hariduse paradiis, loovate inimeste kodu. Kangelaslaulud Pole riimi - see tuli hiljem romaani rahvaste mõjul Skald – elukutseline laulik, ülistasid kangelastegusid Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“ laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika. Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid. Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi. Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt. maurid, normannid, saksid, 2. kuninga ustav teenimine, 3. feodaalide omavahelised võimuvõitlused Kaks esimest teemat seostuvad Karl Suurega (768-814)
annaabi.ee 
