temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste lintidena kehaõõne seintele
Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. b. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. c. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid d. esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. e. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk f. mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. g. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda h. määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. i. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- j. VI. I mittesuguküpsed isendid
annaabi.ee 
