Esimeses neist kasvatatakse prantsuse lihavutte, teine tõuvutifarm kasvatab eesti tõugu vutte, mis on tuntuks saanud kui väga head munejad. Kahes farmis kokku toodetakse umbes 1 miljon muna aastas, mis turustatakse Eestis kohapeal. Seega on kunagisest tootmismahust järele jäänud vaid kümnendik. Pidamine Noorvutte kasvatatakse allapanul munejad vutid peetakse puurides. Haned Iseloomustus HANED ON NÄRVILISED JA HALVA SIGIVUSEGA LINNUD. PAARITUMISEKS VAJAVAD VETT. SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine
Intensiivse kasvu ajal on noorhaned võimelised tarvitama hästi palju haljassööta, mille arvel on võimalik kokku hoida jõusööta. Ekstensiivsele hanekasvatusele on iseloomulik munatoodangu sesoonsus, väike munatoodang ja sellega seoses väike üleskasvatatud noorhanede arv emashane kohta, noorhanede pikk kasvuperiood (5...6 kuud) ja hanelihatoodangu realiseerimine peamiselt sügiskuudel. Haned munevad üsna intensiivselt 4...5 aastat. Seega on suguhanesid otstarbekas pidada pikka aega. Haneliha tootmisel tuleb arvestada ka hanede bioloogilisi iseärasusi - suurt vastuvõtlikkust välisärritustele, eri rühmade ja perekondade moodustumist karjas, mahlakate ja haljassöötade, sealhulgas ka toorkiurikaste söötade head omastamist, samuti võimet tarbida sööta ka väga väikese valgustatuse korral. Hanetõud Hiina haned Neid tuntakse ka kügar-, kühmnokk-, trompet- ja honkongi hanedena
annaabi.ee 
