12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12
Näiteks Osho vool soovitab loobuda seksuaalvahekorras igasugusest tegevusest, teine koolkond aga kinnitab, et tuleb visualiseerida ennast jumalaks või jumalannaks ning teostada keerukaid rituaale. Maailmas leidub väga palju erinevaid tantrismi vorme.6 Kõige üldisemalt aga võime nimetada tantristlikeks õpetusi, mis kasutavad seksi vaimse eneseteostuse vahendina. Õieti peaks seksuaalsusesse suhtuma kui oma usulisse potensiaali. Tegelikult pole usu –ja sugueluline kokkukuuluvus kristlikus maailmas sugugi nii tundmatu nagu esimesel pilgul paistab. Laine Trapido on kirjutanud, et pea kõikides kultuurides on arumunud loonud oma riitusi.7 Ingvar Luhaäär on tõdenud, et viimasel ajal on Euroopa seksuaalmaagia laenanud palju India tantrismist ja Hiina taoismist. 8 Olen sarnasel arvamusel, et tantrismi harrastajate arv kasvab pidevalt ning välja on antud väga palju teoseid. 3 Eesti Akadeemiline Orientaalselts. Ida mõtteloo leksikon. [http://www.eao
pesema ja riietama. Suuremates haiglates jäi pesemine enamasti sanitari ülesandeks ning levisid jutud, kui halvasti surnut koheldi. Surnut kardeti ka sel perioodil, kuid surnuid alati kurjadeks ei peetud (Järve 2007:14). Tänapäeval tegelevad lahkunu pesemisega ja riietumisega peamiselt matusekontorid, haigla sanitar või surnukuuri vastav töötaja võõras, kes saab oma töö eest palka. Palveid surnu pesemisel ei loeta. Nende töötajate puhul ei loe ei sugu, vanus, ammugi mitte tema sugueluline aktiivsus. 3.1.2. Esemete kirstupanek Surnule esemete kirstu kaasapanek on iidne tava, mis tänapäevani eksisteerib mõlema rahva matmiskombestikus. Ristiusk antud tava ei poolda. O. Looritsa väitel põimub nimetatud kombejärgimine kahel erineval maailmavaatelisel seisukohal: soomeugrilisel arusaamal lahkunu elu jätkumisest kusagil elavate lähedusest, kus ta vajab esemeid maapealsest elujärgust; indgermaani arusaamal, mille kohaselt kesksed on reis teise ilma ja esemed, mis on selleks
annaabi.ee 
