Positiivsed jooned on alati teadvustatud, negatiivsed alateadlikud. · Juhttunnustest lähtumine mingi juhttunnus varjutab kõik teised. Haloefekt. Nt. inimese eesnimi, millega võib midagi seostuda, klient on liiga noor või riietusstiil on liiga silmatorkav. · Lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest me ei suuda kunagi lõpuni mõista seda, mis meil endal puudub. Nt sugudevahelisel nõustamisel võib see olla nii täiendus või takistus. · Lihtsustamine kas ajasurve või teadmiste puudujääk. Püütakse muuta väga keeruline juhtum hõlmatavaks ja lihtsamaks. · Äärmushinnanguist hoidumine mingisugused omadused või seosed on tajutaval objektil individuaalsed, püütakse neid lahterdada ja üldistada. · Varemotsustatu kopeerimine kui isikust on mingisugune ettekujutus, siis ei suudeta uusi
staatus mängib olulist rolli, on nende vestlustel teised eesmärgid. Tannen väidab, et mehed püuavad rõhutada oma sõltumatust vestluspartnerist, et selgesti osutada teiste nõuetega mittenõustumisele (nõustumine viitaks võimu puudumisele). Mehed eelistavad oma vestlustes kaaslasi informeerida (rõhutades seega võimust tulenevat kõrgemat staatust), selle asemel et nendega konsulteerida (mis osutaks alluvusseisundile). Sugudevahelisel suhtlemisel tekitavad meeste ja naiste suhtlemise erinevad põhjused sageli väärsuhtlemist, sest kumbki partner interpreteerib teise kavatsusi vääralt. Töökohal võib väärsuhtlemine mõjuda mitte ainult töö tootlikkusele, vaid ka töötajate individuaalsele karjäärile (Tannen, 1994). Kui meesalluv ei mõista naisülemuse käsku, kulutab ta aega valesti mõistetud korralduse täidesaatmiseks ja ühtlasi ärritab tema sooritust hindavat ülemust. Kui naisalluv
annaabi.ee 
