Huntämbliklaste kurameerimine algab sellest, et isane saadab erilisi signaale, millega teavitab oma olemasolust emaseid, ilmselt selleks, et too ei ajaks tulevast abikaasat segi toidupalukesega. Isane läheneb emasele aeglaselt ning kui too on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksel isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tagapool ning veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus asuvad kopulatsioonivahendid emase tagakeha kõhupoolel suguavasse viia. Emane ei lase end sellest sugugi häirida ja võib samal ajal kasvõi saaki püüda. Emased huntämbliklased on ennastohverdavad emad. Peale paaritumist otsivad nad turvalise paiga ning koovad sinna võrgust aluse, millele munevad munad, seejärel mässivad selle kookoniks. Kookon koos munadega kinnitatakse tagakeha lõpul paiknevatele võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, mil pojad munades arenevad. Huntämbliklastel on sageli hulgaliselt poegi,
Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas asetsevad lõugkobijad, mis täidavad kompimiselundite aset ning testivad lõhnu ja maitseid. Isastel on lõpulülid muutunud paaritumiselundeiks, millega sperma kantakse emase suguavasse.Esijalad: Mõeldud saagi haaramiseks. Eluea pikkus on enamikul väikestel liikidel aasta, suurtel liikidel kuni kolm aastat. Elupaik Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Harilikult esineb neid kuivades ja hõredavõitu paikades. Mitmed arvukaimad liigid on suutelised elama peaaegu
Paljunemine Skorpionite kurameerimine saab alguse pulmatantsust, Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgi üles alla."Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoorispetsiaalse spermat sisalduva anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus emane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis äärmiselt agressiivne ning võib "peigmehe" nahka pista. Viljastatud munarakud arenevad emase kehas pikkamööda ning umbes aasta möödudes toob ta ilmale umbes kolmkümmend eluspoega. Iga poeg sünnib kestas, mille ta sõrgade abil purustab, et välja pääseda. Salvamine Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks.
isegi kuud läbi ajama. PALJUNEMINE Skorpionide kurameerimine saab alguse pulmatantsust. Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab oma sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgu üles-alla. "Tantsu" juhib isane. Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoori spetsiaalse spermat sisaldava anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus viimane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis äärmiselt agressiivne ning võib "peigmehe" nahka pista. Viljastatud munarakud arenevad emase kehas pikkamööda ning umbes aasta möödudes toob ta ilmale umbes 30 eluspoega. Iga poeg sünnib kestas, mille ta sõrgade abil purustab, et välja pääseda. VAENLASED Inimesele on skorpioniline Euscorpius flavicaudis täiesti ohutu, kuid paljudele teistele
htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda
annaabi.ee 
