paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse. Taaskord meeldivalt värskendav oli tema 2004. aasta näitus Kunstihoones, kus meeskoor ühel häälel ja meelel laulis hukkunud sõduri kirstu ees. Näitusel on eksponeeritud suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82 ning valikut autoritehnikas maalsarjast ,,Nõukogude ÖÖ" (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku
Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Hulkade impulsiivsus (mitmed impulsid, millele hulgad alluvad), muutlikkus (hulkade juures pole midagi ette mõeldud; pole võimaline püsivaks tahte- ega mõttetegevuseks) ja ärritatavus (ei tunne takistust oma ihalduse ja selle ihalduse teostamise vahel). Hulkade vastuvõtlikkus sugestioonile ja kergeusklikkus. Hulkade tunded väga lihtsad ja väga liialdatud. Hulkade sallimatus (ideid ja usukumisi, mida hulkadele sugereeritakse, peetakse kas absoluutseks tõeks või on need tervenisti kõrveleheidetavad), sõnakuulmise nõudmine (hulk ei salli vasturääkimist ja vaidlust) ja alalhoidlikkus (hulgad äärmiselt konservatiivsed). Hulkade kõlblus (hulgad langevad sageli alamate instinktide mõju alla, kuid näitavad mõnikord siiski väga kõrge kõlbluse eeskuju). Juhuslikud ideed ja põhiideed. Hulkade mõtteviis => kollektiivse loogika tunnused: * assotsieeritakse ebasarnaseid asju, millel on üksteisega
annaabi.ee 
