EESTI KEELE TEKKIMINE JA ISEÄRASUSED See referaat annab lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate eesti keele tekkimisest ning iseärasustest. Referaat on koostatud kahe raamatu artiklite põhjal. Selleks on kasutatud Huno Rätsepa teost „Sõnaloo raamat“ ning Mati Hinti „Keel on tõde on õige ja vale“. See on jagatud sujuvalt kahte osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest
vale". 3 Eesti keele tekkimise lugu Kui võrrelda eesti keelt inimkeele tekke vanusega, siis ei ole see väga pikk. Hõimumurded, millest kujunes hilisem eesti keel, hakkasid läänemeresoome keeleühtsusest silmatorkavalt lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid toonase keele kohta on saadud eeskätt praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. Võimalusi uue keele sugenemiseks on mitu, kuid enamasti kujuneb uus keel mingi keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel ei sünni kunagi äkitselt, see areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned. Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja
annaabi.ee 
