Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km
vertikaalsihis palju kiiremini kui sellest uleval- ja allpool asuvates veekihtides. Sellest voib moelda kui nahtamatust tekist, mis eraldab teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine(suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, vaiksem aurumine, soojus ei kandu sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala
oleme pool-sumud, pool-elus. Pikematel distantsidel tombas Passi-poiss ennast konksu, vottis katega jalgade umbert kmni ja vajus basseini pohja. Ta oli vasinud, ta puhkas vee all; suust tousid mullid. Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega: loetakse (ja vist ka kirjutakse) iseenda jaoks, puhatakse, kuj ollakse vasinud, kuigi seekuskilt valja ei paista - olete kumatud ja kurb seal, kus teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev. Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on pohjatusepohipohjus. Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein TOOMASRAUOAM ette tuli. Seejiirel pooras ta ennast rahulikult i.imber, ikka rohkem vee all kui vee peal, ja jiitkas ujumist; ta nautis vett, vesi andis talle liibipaistvuse ja neutraalsuse. Ka viiljas, maa peal niigi ta viilja nii, nagu poleks ta veest viilja tulnudki, samad ri
annaabi.ee 
