valmistama turul kujuneva hinna eest. TURU TASAKAAL Näites 5 on kirjeldatud olukordi, kus nõudmine ja pakkumine turul ei ole tasakaalus. Sellist olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Meie näites on defitsiitseks kaubaks kartulid ja defitsiitseks ressursiks pedagoogiharidusega inimesed. Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse aga ülejäägiks või võõrapärasemalt sufitsiidiks. Nõudlus ja pakkumine toimivad toimuvad turul üheaegselt ja seepärast kujuneb turuhind paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusel. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Näide 6. Oletame, et soovime osta koolipeoks 80 kilogrammi apelsine hinnaga 10 krooni kilogramm
kuuga." "Koolides ei jätku õpetajaid." "Kuivus võtab tänavuse kartulisaagi!" TURU TASAKAAL Näites 5 on kirjeldatud olukordi, kus nõudmine ja pakkumine turul ei ole tasakaalus. Sellist olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Meie näites on defitsiitseks kaubaks kartulid ja defitsiitseks ressursiks pedagoogiharidusega inimesed. Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse aga ülejäägiks või võõrapärasemalt sufitsiidiks. Nõudlus ja pakkumine toimivad toimuvad turul üheaegselt ja seepärast kujuneb turuhind paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusel. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed. Näide 6. Oletame, et soovime osta koolipeoks 80 kilogrammi apelsine hinnaga 10 krooni kilogramm. Uurides olukorda turul, selgub, et sellist kogust sellise hinnaga ei pakuta. Selle hinnaga saaksime osta apelsine
annaabi.ee 
