küllalt palju tähelepanu: iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise iiitideks või nad tapeti. Safavidi impeerium ei püüdnud ennast sõjaliselt arendada, rohkem rõhuti usule. Seepärast oli see kõige lühiajalisem, püsis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli sõdida usbekkidega põhjas ja ottomanidega läänes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal välja järjekordne islami suund -sufism. Sufistliku õpetuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid üksikud. Nimelt Muhamed ise püüdis hoiduda müstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mõned tema sellealased ütlemised. Seepärast paljud kartsid levitustööd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid.
selles suhtes erand, usule prati ikka kllalt palju thelepanu: iiitlus oli siin ametlik usk. Algul olid valitsejateks sunniidid, kuid peagi nad kas hakkasid ise iiitideks vi nad tapeti. Safavidi impeerium ei pdnud ennast sjaliselt arendada, rohkem rhuti usule. Seeprast oli see kige lhiajalisem, psis siiski 300 aastat. Pidevalt tuli sdida usbekkidega phjas ja ottomanidega lnes, neile kaotati tasapisi territooriume. Ka kujunes Safavidi impeeriumi ajal vlja jrjekordne islami suund -sufism. Sufistliku petuse alused ise olid tekkinud 8. sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid ksikud. Nimelt Muhamed ise pdis hoiduda mstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mned tema sellealased tlemised. Seeprast paljud kartsid levitustd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufiste tekkis nii sunniitide kui iiitide hulgas. Nad vtsid oma uskumustesse palju le haridiitidelt
annaabi.ee 
