· ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus. · Enamik vokaaliga lõppevaid nimisõnu: die Oma die Omas, der Vati die Vatis. · Laensõnad inglise ja prantsuse keelest: das Café die Cafés, die Bar die Bars. · Enamik lühendeid ja lühendsõnu: der PKW die PKWs, das Auto die Autos. 5. Sufiksita mitmuse moodutamine. Umlaut võib esineda või puududa. · Kaks naissoost nimisõna: die Mutter die Mütter, die Tochter die Töchter. · el-, en- ja er-lõpulised kesksoost ja meessoost nimisõnad: der Apfel die Äpfel, der Vater die Väter, das Kabel die Kabel. · Kesksoost, chen- ja lein-lõpulised nimisõnad: das Fräulein die Fräulein, das Mädchen die Mädchen.
La-sufiks. Märgib kohta ja deminutiivsust, esineb nii apellatiivides kui ka kohanimedes. Vana kohanimeliide. Valdav osa geograafiliselt Põhja-Eesti ja saarte alal. Eesti keele ajaloos sõnades lõpukadu ja sisekadu. Kohanimede puhul ebareeglipärane lühenemine, lühenevad rohkem kui üldkeelesõnad. Ste-formant. Algselt päriselt ne-sufiksi mitmuslikust tüvest. Nimesid, mis on algselt olnud s- lõpulised. Asulanimedes rohkem levinud Kagu-Eestis ka Hiiumaal. Ajalooliselt mõned ilma ste-sufiksita, hiljem tuletatud selle abil. Vere-formant. Iseseisev sõna. Levik: kõige rohkem vahe-eestis, eriti põhja-tartumaal. Tõenäoliselt vana sõna. Vanemates kirjapanekutes esindatud. Olnud ka nimesid, mis teisest tüvest või lühenenud muuks lõpuks, nt ra, -vete (Aravete). Lühenenud ka nii, et pole enam äratuntav. Hupel pööras tähelepanu. -Vere võis tulla sõnast pere. 18.sajandil pakuti ka muid lahendusi. Seletati nii, et tähendba sugulasi, mitte verd
annaabi.ee 
