Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui kroonugümnaasiumis teisel pool jõge, vanade keelte ja klassikute kultuse õhkkonnas Koolilõpetamises hiljaksjäänud treffneristi A. Hanseni kaastöö ,,Rahva Lõbulehes" piirdus küll H. Sudermanni tõlkimisega. Aga tema kooliealise sugupõlve ,,Kiirtes" avaldatud ,,Kaks paari ja üksainus" pimedast mõisakantnikkude urkast - see võistles juba meie külanaturalismi ehtsamate saavutustega. ,,Kahes paaris ja ühesainsas" on selle omatee otsija aje nii siis pöördunud meil alles uudsesse naturalismi. See ilmub teose pisiasjus ja tervikulises kokkupanekus. Armetu tõsielu paljastamistahe ei jaga siin kaasaegse E. Petersoniga mitte ainult satikamotiivide moodsust.
asutasid sotsiaaldemokraadid 1890. aastal ühingu Freie Volksbühne ehk Vaba Rahvalava, et pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma peal ning arutas oma kontseptsioonid näitlejatega läbi, mõjutades nõnda äärmiselt olulisel määral lavastuse stiili. Tema repertuaari tuumiku moodustas Ibseni, Strindbergi, Hauptmanni ja Sudermanni looming. Brahmi silmapaistvaim saavutus on Hauptmanni ,,Kangrud". Modernne läbimurre lavaesteetikas: Uuendustaotlused seotud ka lavakunstilise esteetikaga. Näitekirjandus uuenes palju varem kui lavastuskunst. Uue näitekirjanduse publikuni viimiseks oli vaja uut näitlemiskunsti ja lavakujundusstiili. Brahm tekitas teatris pöördeprotsessid. Ta sai oma esimese lavakogemuse Hamburgis, kus valitses realistlikult täpne ansamblistiil. Õppis
annaabi.ee 
