Britid ja prantslased ei olnud sõjast huvitatud, samuti polnud suureks konfliktiks valmis Mussolini. Seetõttu sõlmisid 29.09.1938 Prantsuse peaminister Daladier, Briti peaminister Chamberlain, Itaalia il duce Mussolini ja Saksamaa Führer Hitler Müncheni kokkuleppe, millega Sudeedimaa anti Hitlerile. Tsehhoslo-vakkia käest keegi ei küsinud, samas olid olulisemad nende piirikindlustused ja suur osa tööstusest just neil sakslastele määratud aladel. Hitler ei piirdunud ainult Sudeedimaaga. 15.03.1939 marssisid Saksa väed Prahasse, okupee- rides kogu Tsehhi ala. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, ent reaalselt Berliini poolt suunatud riik. Märts 1939 oli üldse Hitlerile väga edukas kuu. Uueks paavstiks valiti Eugenio Pacelli Pius XII nime all, kes kardinalina oli olnud üsna natsisõbralik ja keda tänaseni süüdistatakse Hitleri toetamises (Hitler oli ühe esimese välispoliitilise sammuna 1933
Kujunes olukord, mida tuntakse Tsehhoslovakkia nime all. Suurbritannia valitsus jätkas oma järeleandmisepoliitikat Saksa suhtes ja nii sai 29.09.1939 teoks nelja Euroopa suurriigi-Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Pransusmaa- valitsusjuhtide kohtumine Münchenis. Tsehhi esindajaid ei kutsutud kriisi rahumeelseks lahendamiseks. Otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. See oli lepituspoliitika tipp. vastupidiselt SB lootustele ei rahuldunud Hitler üksnes Sudeedimaaga vaid okupeeris aasta hiljem (15.03.1939) kogu Tsehhimaa, millest moodustati Böömi- ja Määrimaa protektoraadid Saksamaa kaitse all. Sellega lakkas olemast Tsehhi vabariik. Ees seisis Poola koridori likvideerimine, millise ultimaatumi esitas Hitler Poolale pärast Praha annekteerimist. See oli viimane samm, mida Hitler tegi Versaille ´i rahulepingu ratifitseerimise sildi all. Järgnev aga oli agressioon, mis viis II maailmasõja puhkemiseni, kuna Inglismaa ja