Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid. Asutati iga kiriku juurde talurahva koole, kõrgema hariduse andmiseks rajas Rootsi keskvõim tallinasse ja Tartusse gümnaasiumid. Hiljem loodi ja ülikool (tartu). 2. Luterliku õpetuse põhieesmärgiks oli see, et iga kristlane sudaks oma emakeeles ise jumalasõnu lugeda. 3. Forselius tõi Eestisse uue õppimis/õpetamis viisi ja tänu sellele said alghariduse üle 150 inimese. 4. Tartusse rajati ülikool, et tugevdada Rootsi elementi Läänemere provintsides. 5. Kuna kirja pandud keel oli lähtutud saksa ja ladina keelest, erines see märgatavalt kõnekeelest ja algselt ei saanud inimesed sellest väga aru. 17. Saj lõpuks kujunes välja eesti keele õigekirjatava, mida nimetatakse vanaks kirjaviisiks.
Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja. -Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks. -Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. -Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine
annaabi.ee 
