Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m
mereks, mõnikord ka Sküüdi mereks. Samuti kasutasid seda nime araabia geograafid- al- Mas`d (10. sajand) ja al-Idrs (12.sajand). [4] Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ja Kasaari mereks, Marco Polo (13.sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks ning Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks- Sudaki linna järgi. 15.sajandil nimetas Vene kaupmees Afanassi Nikitin Musta merd Stambuli mereks (Istanbuli järgi). Joonis 1. Näeme keskajal ilmunud Musta mere kaarti. [4] Joonis 1. Keskaegne Musta mere kaart On kasutatud ka teisi nimesid: Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri. [2]
annaabi.ee 
