edendamises andis just tema Suburgile julguse astuda avalikule areenile, et oma tõekspidamiste eest üles astuda. Samuti toob Annuk esile kolm tema arvates kõige põhilisemat tegurit Suburgi võitlejaliku natuuri kujunemisel. Kaasasündinud puue viis hoiakuni, et saatuse koormat tuleb endaga kaasas kanda ja ühtlasi ka leida viis olemaks õnnelik koos sellega. Kooliaegne põlgus, mida naine pidi kogema eestlaseks olemise eest, äratas Suburgis enneolematu rahvusluse tunde, mis suunas teda terve elu vältel. Viimaseks põhjapanevaks faktoriks võib pidada armastust kaupmehepoja vastu, sest kuigi kannatas naine selle all kaua, lahkus ta sellest ,,hingelisest võitlusest võitjana.'' Seetõttu koondas ta ka kogu oma energia feminismile ja naisküsimusele. Kõik need argumendid koos seletuste ja võimalike põhjustega aitavad avada teksti tähendust lugejale selgelt ja erakordselt paeluvalt
ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist erandlikku jäädvustust arhetüüpses (läänelikus) mõtleja-poosis. Võime kõrvutada ka portreefotosid, sj Suburgist täisfiguraalse ülesvõtte suurendusena. Koidula uhkustab Jeanne d'Arc'iliku hoiakuga, Underi panuseks on Raffael'ilik teravalt läbitungiv ja arvustav pilk. Noorukeses Suburgis hoomab sihikindlust (tundub, et foto on tehtud siiski veel Vana-Vändra mõisa rentimise aegu ja võib- olla üsna varsti peale saksastunud tütarlapse Pärnust koolist koju naasmist, seega perioodist, mida Lilli ise on nimetanud kannatusaastad kodus). Nn mõtleja poos vajab väikest kunstiekskurssi. Käsi-toetamas-pead- ehk käsipõsakil-poosis on kujutatud läbi aegade intellektuaale. Varasem kultuuriline kood seostas intellektuaali ka melanhooliaga, võrdsustades keskendunud
annaabi.ee 
