puudulik keskkonnakorraldus. elanike madal keskkonnateadlikkus. keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed.
Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine peamiselt keskuslinna arvel, valdavaks elukohamuutuse põhjustajaks on keskkondlikud kaalutlused. Kontraurbanisatsiooni etapp rahvaarvu vähenemine
Uurimused vaimse tervise kohta Uuringud tolerantsi jadifusiooni (hajuvuse) kohta Tiheduspatoloogia hüpotees 1. 1960 aastatel levis psühholoog John B. Coulhan ́i uuringute toel nn käitumismülka teooria (behavioral sink) 2. Rottidel tehtud uuringud (asustustiheduse suurenedes suureneb agressiivselt käituvate isendite hulk) kanti üle inimpopulatsiooni. 3. Linnade tiheduse kasv suurendab asotsiaalse käitumise hulka. 4. Faktiliselt sel ajal USA-s linnarahvastiku tihedus suburbanisatsiooni tõttu vähenes 5. Sotsioloogide poolt tehtud testimised ei andnud ühest kinnitust väitele, et elanike tiheduse kasv suurendab riski-, asotsiaalset vms käitumist Järeldused: 1. Naabruskonna elanike tihedus ei oma iseseisvat negatiivset tähendust lahust keskkonnast ja sotsiaalsest staatusest 2. Vaese naabruskonna suur tihedus annab kõrge haigestumuse ja kriminaalsuse. Samas tiheduse vähendamine ei too automaatselt kaasa käitumise muutust 3. Jõukas naabruskonnas
annaabi.ee 
