Lisaks neile veel park. Teed ja alleed. Teed sillutatud, pöetud hekid, varikäigud, harva lilleparterid. Vaadete mitmekesistamiseks ehitati koopiaid maailma vaatamisväärsustest (väga rikkad suutsid seda endale lubada). Osa villa fruticosast oli kujundatud pargina. Seal peeti loomi (vaatamiseks, mitte jahtimiseks). Veel kuulus sinna viinamarjaaed (pergola-tüüpi). Pargi jalutamise osas palju skulptuure, mis oli sageli röövsaak vallutusretkedelt. Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue. Sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes.
Sellised villad omasid kas majanduslikku või meelelahutuslikku tähtsust. Termin villa tähendas seejuures midagi muud kui praeguses keelekasutuses suvila. Hiljem öeldi villa rustica, et talumajapidamist eristada linnavillast e villa urbana'st; nimest hoolimata ei tähendanud see tavalist linnamaja või -suvilat, vaid peaaegu midagi sellist, mida me nimetaksime paleeks, härrastemajaks või luksusvillaks. Tõelist linnasuvilat, eeslinnas asuvat suvilat nimetati jälle villa suburbana' ks (Aiakunst... 1999). KEISER NERO JA LUCULLUSE PARGID. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Keiser Nero lasi peale suurt tulekahju Rooma linnas rajada suure pargi (ca 40 ha) 65. a. Suur tiik asus seal, kus praegu on Colosseumi varemed, ehitused parki laiali pillutatud, aasade ja puudesalude keskel. Seal oli ka nii mets- kui koduloomi. Loomad ja linnud olid tähtsad muidugi ka kulinaaria seisukohast. Luculluse villa
annaabi.ee 
