võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi. Stoola all kanti kas subuculat ehk varrukateta särki või strophiumi ehk pihikutaolist pehmest materjalist riietuseset. Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne riidetükk, millel võis olla kapuuts; see kinnitati ümber õlgade klambriga. Patriitside naised võisid endale lubada kuldnarmasega ehitud siidtuunikaid. Pealisriietuseks oli neil valida kas palla, sapparum poolpikkade varrukatega linane rõivatükk või hoopiski olicula õlavarsi kattev peleriin. Alates 2
võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi. Stoola all kanti kas subuculat ehk varrukateta särki või strophiumi ehk pihikutaolist pehmest materjalist riietuseset. Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne riidetükk, millel võis olla kapuuts; see kinnitati ümber õlgade klambriga. Patriitside naised võisid endale lubada kuldnarmasega ehitud siidtuunikaid. Pealisriietuseks oli neil valida kas palla, sapparum poolpikkade varrukatega linane rõivatükk või hoopiski olicula õlavarsi kattev peleriin. Alates 2