normaalsetesse paikadesse ja vigastused paranevad. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS) korral aga välimised karvarakud hävivad, nende koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud
normaalsetesse paikadesse ja vigastused paranevad. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS) korral aga välimised karvarakud hävivad, nende koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud
immunogeensemateks. Mitmetel mikroobsetel, sünteetilistel, endogeensetel preparaatidel (liposoomid) on adjuvandi aktiivsus, hetkel kasutatakse inimese vaktsiinides siiski alumiinium- või kaaliumsoolasid. Antigeenide kasutamine vaktsiinides. Põhimõtteliselt võib vaktsiinides antigeenidena kasutada terveid organisme kuni väikeste peptiidideni välja. Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud