.............................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)...........................................12 2.7 Kartulivähk (Synchytrium endobioticum)....................................................12 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea)......................................................13 3.Kokkuvõte.......................................................................................................... 15 4.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 16 20
seletas Stahl ka roostetamist ning pidas roostet ja tuhka flogistonivabadeks. Stahl pani küll tähele, et metallid muutusid "lubjastudes" raskemaks, mitte kergemaks, kuid ta pidas seda teooria seisukohast ebaoluliseks kõrvalnähtuseks: flogiston oli tema arvates peaaegu kaaluta, kaaluta või isegi negatiivse kaaluga printsiip ehk agent. Põlemisprintsiibi idee võib tagasi viia vanaaja elementideõpetuseni. Flogistoniteooriale pani aluse saksa alkeemik Johann Joachim Becher raamatuga "Physica subterranea" (1669). Teooriat arendas edasi ning andis sellele lõpliku kuju saksa keemik Georg Ernst Stahl, keda sageli peetaksegi teooria rajajaks. Hoolimata võimalikest vastuväidetest omandas flogistoniteooria keemia edasises arengus suure tähtsuse. Ta ajendas mitmesuguseid uusi katseid. Loobuti alkeemikute tarkade kivi otsingutest ning keemia ei piiranud end enam ka iatrokeemia eesmärgiga valmistada ravimeid ja muid kasulikke aineid, vaid keemiakatsed said omaette eesmärgiks. 18