regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp
talamusse saabuvaid signaale. Talamuse külgedele jäävad põlvikkehad. Mediaalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum mediale) suunatakse akustilised, lateraalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum laterale) aga visuaalsed signaalid. Muud sensoorsed impulsid suunatakse valdavalt tagumisse ventraaltuuma (n. ventralis posterior). Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa. Sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. Ka punatuum ja substantia nigra ulatuvad osaliselt subtalamusse. Subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, toimides kooskõlas basaalganglionitega. Epitalamus jääb talamuse suhtes taha- ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerivad emotsionaalseid ja siseelundite reaktsioone lõhnadele. Epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs, mis tõenäoliselt reguleerib ärkveloleku/une tsüklit ning ealist arengut (puberteediea algust).
annaabi.ee 
