Seega ei hakatud kohe ülemaalist seadustikku looma, hoolimata sellest, et tegu oli 19. saj olnud seadusandluse kasvu, rahvusõigussüsteemide sünniga. Mõjutused: pidurdas kodifitseerimist, edendas õiguse ajalooga tegelemist, mõjutas rooma õiguse järelretseptsiooni. Tunnistati võõrandamatuid inimõigusi. Seadusõigusega piirati avalikku võimu. Seadusõigus oli vahendiks õiguse idee realiseerimisel. (Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”
üheks tunnuseks. 1.4. Ajalooline koolkond Ajaloolise koolkonna ideed takistuseks suurtele kodifikatsioonidele aeg ei olnud küps kõikehõlmavateks seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas
annaabi.ee 
