kui temas sisaldub õiguse idee. Deduktiivne otsustusmudel pole seega piisav, vaid vaja on süstemaatilist lähenemist. Kehtivast õigusest võiks tuua viimast seisukohta kinnitava näite kohtunik, menetledes mingit asja ja leides, et seda reguleeriv õigusnorm ei vasta põhiseadusele (aga PS peaks eelduslikult garanteerima ka ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste rakendumise), peab jätma normi kohaldamata ning käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Subsumeerimismudeli kriitikas väidetakse veel, et põhirõhk pole loogilisel tuletamisel, vaid väärtusotsustustel. Iga argument argumentatsiooniketis peab võimaldama otsustuse taandamist väärtusotsustustele. Subsumeerimine on alles viimane aste. 1.6. Süsteemi küsimusest Kontinentaalses õigussüsteemis paigutuvad õigusnormid kodifitseerimisideest tulenevalt tinglikult suletud süsteemi, millele vastandub case law avatud süsteem. Samas on ka iga suletud süsteem
Deduktiivne otsustusmudel pole seega piisav, vaid vaja on süstemaatilist lähenemist. Kehtivast õigusest võiks tuua viimast seisukohta kinnitava näite – kohtunik, menetledes mingit asja ja leides, et seda reguleeriv õigusnorm ei vasta põhiseadusele (aga PS peaks eelduslikult garanteerima ka ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste rakendumise), peab jätma normi kohaldamata ning käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Subsumeerimismudeli kriitikas väidetakse veel, et põhirõhk pole loogilisel tuletamisel, vaid väärtusotsustustel. Iga argument argumentatsiooniketis peab võimaldama otsustuse taandamist väärtusotsustusele. Subsumeerimine on alles viimane aste. 1.6.Süsteemi küsimusest Pawlovski järgi on seadusel normatiivne, parandamis- ja planeerimisfunktsioon. Normatiivne funktsioon – seaduse rakendaja on seadusega seotud tehniliselt, dogmaatiliselt ja õiguslikult