Nt: isik on viisteist saanud, norm ütleb, et on õigus saada pass. Seda normi pole vaja tõlgendada, sest norm on väga täpne. Nüüd subsumeerime, kas asjaolud langevad kokku. Langevad küll. Õiguslikuks tagajärjeks on, et teostatakse vastav toiming ja antakse pass kätte. Subsumeerimisega tegelevad vaid seadusliku volituse alusel vastavad haldusorganid, ametnikud jne. Kohtud nt peavad subsumeerima lähtudes vajadusel analoogiast ning tegema seda oma pädevuse piirides. C. ERAÕIGUSLIKE NORMIDE RAKENDAMINE HALDUSÕIGUSES 15 Eraõiguslikke norme rakendatakse haldusõiguses juhul, kui puuduvad haldusõiguses vastavad normid või on tegemist lünkadega, kõne alla tuleb ka eraõiguslike normide rakendamine. Eraõiguslike norme tuleb tõlgendada lähtudes avaliku õiguse kontekstist
Tagaseljaotsuses ei analüüsi kohus tõendeid, kuna sisulist arutamist ei toimu. Kohus märgib üksnes, et hageja poolt esitatud asjaolude alusel leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Märgib ära ka hagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Hagi põhjendatuse puhul tuleb kohtul, olenemata sellest, kas see väljendub kirjalikult kohtuotsuses, selgitada välja hagi veenvus. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Kohus lähtub sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud st hageja väited on õiged. Hagi ei ole veenev8, kui hagejal ei ole võimalik oma nõudes taotletud eesmärki saavutada. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
annaabi.ee 
