See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib vastuseks väita järgnevat: Peamine vastulause kõigi õigusele erinevateks asjadeks nagu võrdsed võimalused jne. on see, et need "õigused" nõuavad asjade ja tegevuste substruktuuri, mille üle teistel inimestel võivad olla õigused ja voli. Kellelgi pole õigust millelegi, mis nõuab teatud tegevuste või asjade kasutamist, kui nende üle on voli teistel inimestel. Käsumajandus e plaanimajandus: Käsumajanduses töötavad kõrgelseisvad majandusplaneerijad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele need lähevad. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte
isereguleeruvate protsessidena. Samuti on uurimise objektiks riik kui organisatsioon ja selle tegevus, 28 mis spetsiifilisel viisil ja vormis suunab normitud käitumist ja ühiskondliku elu protsesse, samas aga ka ise sellele suunamisele (regulatsioonile) allub. Kaasaegses sotsioloogias on levinud ühiskonna poliitilise struktuuri teaduslikul kirjeldamisel tema käsitlemine nn sub- ja superstruktuuridena [lektori õppeskeem]. Ühiskonna substruktuuri käsitletakse sotsioloogias kui fundamentaalset tasandit, mis hõlmab tootmise ja taastootmise domineeriva viisi ühiskonnas. Tootmissuhetes on võtmeküsimuseks, kellega ühiskonnas on tegemist - kas omanike (vabade ettevõtjate) kui ettevõtlusele orienteeritud indiviidide või palgatöötajatega kui indiviididega, kes on orienteeritud oma tööjõu müümisele. Teisisõnu - kes kellena on ühiskonnas esindatud tootmissuhetes, milline on isiku sotsiaalne staatus. Seejuures ei ole
annaabi.ee 
