Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline funktsioon näiteks trahvid, vaided (ehitusload, parkimistrahvid), distsiplinaarmenetlus (ei ole põhieesmärk vaid vahend) Kohtud jurisdiktsiooniline funktsioon. Pretsedendiotsused kohtunikuõigus osaliselt legislatiivfunktsioon. Sekretariaat kaebuste vastuvõtmiseks. Kohtukoda ja justiitsministeerium teostavad ka kohtute haldust. Negatiivne ehk substraktsioonimeetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivne meetod püütud avalikku haldust sisuliselt defineerida. Haldusõ on põhiseaduse ja sellele allutatud seaduste produkt. Avaliku õ haru, mille norme reguleerivad av haldusega seotavate organite reguleerimist ja sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga avalike huvide realiseerimine. Avalikku haldust polegi võimalik üheselt defineerida, küll aga määratleda tunnuste alusel.
paberimajandus, majade korrashoid. Riigikohus teostab ise oma haldusfunktsiooni. I ja II astme kohtute haldust korraldab ministeerium. Kogu riigivõimu jagamine erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel ORGANISATSIOONILINE VÕIMUDE LAHUSUS (B). RIIGI FUNKTSIOONIDE JA ORGANITE KORRALDUS (C), selle süsteem. § 3. Avaliku halduse tunnused Avaliku halduse sisu määratlemisel kaks viisi: 1. Negatiivne e substraktsioonimeetod haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine, Kõik ülejäänud tegevused kuuluvad haldusfunktsiooni alla. Seda kasutas omal ajal Viini koolkond; 2. Positiivne meetod Seda on kasutanud saksa õigusteadlased. Positiivsed määratlused on väga keerulised ja ka puudulikud, et need pole ühtset heakskiitu saavutanud. On levinud arusaam, et haldus on niivõrd keeruline, et seda ei saa defineerida.
annaabi.ee 
